Béowulf - Mid Accentum in Frumre Wrítunge

Inlád Béowulfes

Hwæt! Wé Gárdena in géardagum, þéodcyninga-- þrym gefrúnon. hú ðá æþelingas ellen fremedon. Oft Scyld Scéfing, sceaþena þréatum monegum mǽgþum meodosetla oftéah; egsode Eorle syððan ǽrest wearð féasceaft funden, hé þæs frófre gebád:- wéox under wolcnum, weorðmyndum þáh, oð þæt him ǽghwylc þára ymbsittendra ofer hronráde hýran scolde, gomban gyldan:- þæt wæs gód cyning! Ðǽm eafera wæs æfter cenned geong in geardum, þone god sende folce tó frófre; fyrenðearfe ongeat þæt híe ǽr drugon, aldorléase lange hwíle; him þæs líffréä, Wuldres Wealdend, woroldáre forgeaf: Béowulf wæs bréme --blǽd wíde sprang-- Scyldes eafera, Scedelandum in. Swá sceal geong guma góde gewyrcean, fromum feohgiftum, on fæder bearme, þæt hine on ylde eft gewunigen, wilgesíþas, þonne wíg cume, léode gelǽsten: lofdǽdum sceal, in mǽgþa, gehwǽre, man geþéön. Him ðá Scyld gewát tó gescæphwíle,

felahrór, féran, on Fréan wǽre; hí hyne þá ætbǽron tó brimes faroðe, swǽse gesíþas, swá hé selfa bæd, þenden wordum wéold, wine Scyldinga, léof landfruma, lange áhte; þǽr æt hýðe stód hringedstefna, ísig ond útfús, æþelinges fær; álédon þá léofne þéoden, béaga bryttan, on bearm scipes, mǽrne be mæste; þǽr wæs mádma fela, of feorwegum frætwa gelǽded; ne hýrde ic cýmlícor céol gegyrwan hildewǽpnum ond heaðowǽdum, billum ond byrnum; him on bearme læg mádma mænigo, þá him mid scoldon, on flódes ǽht, feor gewítan; nalæs hí hine lǽssan lácum téodan þéodgestréonum, þonne þá dydon þe hine æt frumsceafte forð onsendon ǽnne ofer ýðe umborwesende; þá gýt híe him ásetton segen gyldenne, héah ofer héafod; léton holm beran, géafon on gársecg, him wæs geómor sefa, murnende mód; men ne cunnon secgan tó sóðe, selerǽdenne hæleð under heofenum, hwá þǽm hlæste onféng.

Capitol 1

Ðá wæs on burgum, Béowulf Scyldinga, léof léodcyning longe þráge folcum gefrǽge --fæder ellor hwearf, aldor of earde-- oþ þæt him eft onwóc héah Healfdene, héold þenden lifde gamol ond gúðréouw, glæde Scyldingas; ðǽm féower bearn forðgerímed in worold wócun, weoroda rǽswan: Heorogár ond Hróðgár ond Hálga til; hýrde ic þæt Ýrse wæs Onelan cwén, Heaðo-Scilfingas healsgebedda. Þá wæs Hróðgáre herespéd gyfen, wíges weorðmynd, þæt him his winemágas georne hýrdon oðð þæt séo geogoð gewéox magodriht micel; him on mód bearn þæt healreced, hátan wolde, medoærn micel, men gewyrcean þone yldo bearn ǽfre gefrúnon, ond þǽǽr on innan eall gedǽlan geongum ond ealdum, swylc him god sealde, búton folcscare ond feorum gumena; ða, ic wíde gefrægn, weorc gebannan manigre mǽgþe geond þisne middangeard, folcstede frætwan. Him on fyrste gelomp, ǽdre, mid yldum, þæt hit wearð ealgearo, healærna mǽst; scóp him Heort naman, sé þe his wordes geweald wíde hæfde; hé béot ne áléh; béagas dǽlde, sinc æt symle. Sele hlífade, héah ond horngéap; heaðowylma bád láðan líges; ne wæs hit lenge þá gén þæt se ecghete áþumswéoran, æfter wælníðe wæcnan scolde. Ðá se ellengǽst, earfoðlíce þráge geþolode, sé þe in þýstrum bád, þæt hé dógora gehwám dréam gehýrde hlúdne in healle; þǽr wæs hearpan swég, swutol sang scopes; sægde sé þe cúþe.

frumsceaft fíra feorran reccan; cwæð þæt se ælmihtiga eorðan worhte, wlitebeorhtne wang swá wæter bebúgeð; gesette sigehréþig sunnan ond mónan, léoman tó léohte land-búendum ond gefrætwade foldan scéatas leomum ond léafum; líf éac gesceóp cynna gehwylcum þára ðe cwice hwyrfaþ. Swá ðá drihtguman dréamum lifdon, éadiglíce, oð ðæt án ongan fyrene fremman, féond on helle; wæs se grimma gǽst Grendel háten, mǽre mearcstapa, sé þe móras héold, fen ond fæsten; fífelcynnes eard, wonsǽlí wer weardode hwíle siþðan him Scyppend forscrifen hæfde in Caines cynne; þone cwealm gewræc éce Drihten, þæs þe hé Ábel slóg; ne gefeah hé þǽre fǽhðe, ac hé hine feor forwræc, metod, for þý máne, mancynne fram; þanon untýdras ealle onwócon: eotenas ond ylfe ond orcnéäs; swylce gígantas, þá wið Gode wunnon lange þráge; hé him ðæs léan forgeald.

Capitol 2

Gewát ðá néosian --syþðan niht becóm-- héän húses, hú hit Hring-Dene æfter béorþege, gebún hæfdon; fand þá ðǽr inne æþelinga gedriht swefan æfter symble; sorge ne cúðon, wonsceaft wera; wiht unhǽlo, 120 grim ond grǽdig, gearo sóna wæs, réoc ond réþe ond on ræste genam þrítig þegna; þanon eft gewát húðe hrémig tó hám, faran mid þǽre wælfylle wíca néosan. 125 Ðá wæs on úhtan mid ǽrdæge Grendles gúðcræft gumum undyrne; þá wæs æfter wiste wóp up áhafen micel morgenswég. Mǽre þéoden, æþeling, ǽrgod, unblíðe sæt, þolode ðrýðswýð, þegnsorge dréah syðþan híe þæs láðan lást scéawedon, wergan gástes; wæs þæt gewin tó strang, láð ond longsum. Næs hit lengra fyrst ac ymb áne niht eft gefremede 135 morðbeala máre, ond nó mearn fore, fǽhðe ond fyrene, wæs tó fæst on þám. Þá wæs éaðfynde, þé him elles hwǽr, gerúmlícor, ræste sóhte: bed æfter búrum, ðá him gebéacnod wæs, 140 gesægd sóðlíce, sweotolan tácne healðegnes hete; héold hyne syðþan fyr ond fæstor, sé þǽm féonde ætwand. Swá ríxode ond wið rihte wan, ána wið eallum, oð þæt ídel stód 145 húsa sélest; wæs séo hwíl micel, --twelf wintra tíd-- torn geþolode wine, Scyldenda, --wéana gehwelcne, sídra sorga; forðám secgum wearð ylda bearnum, undyrne cúð 150 gyddum geómore, þætte Grendel wan hwíle wið Hróþgár, heteníðas wæg, fyrene ond fǽhðe, fela misséra singále sæce; sibbe ne wolde wið manna hwone mægenes Deniga, 155 feorhbealo feorran, féa þingian, né þǽr nǽnig witena wénan þorfte beorhtre bóte tó banan folmum, ac se ǽglǽca éhtende wæs --deorc déaþscua-- duguþe ond geogoþe; 160 seomade ond syrede, sinnihte héold mistige móras; men ne cunnon hwyder helrúnan hwyrftum scríþað. Swá fela fyrena féond mancynnes, atol ángengea, oft gefremede, 165 heardra hýnða; Heorot eardode, sincfáge sel, sweartum nihtum --nó hé þone gifstól grétan móste, máþðum, for metode, né his myne wisse-- Þæt wæs wrǽc micel wine Scyldinga, 170 módes brecða. Monig oft gesæt ríce tó rúne; rǽd eahtedon, hwæt swíðferhðum sélest wǽre, wið fǽrgryrum, tó gefremmanne; hwílum híe gehéton æt hærgtrafum 175 wígweorþunga, wordum bǽdon þæt him gástbona géoce gefremede wið þéodþréaum; swylc wæs þéaw hyra: hǽþenra hyht; helle gemundon

in módsefan; metod híe ne cúþon, 180 dǽda démend, ne wiston híe drihten god, né híe húru heofena helm herian ne cúþon, wuldres waldend. Wá bið þǽm ðe sceal, þurh slíðne níð, sáwle bescúfan in fýres fæþm; frófre ne wénan, 185 wihte gewendan; wél bið þǽm þe mót æfter déaðdæge drihten sécean ond tó fæder fæþmum Freoðo wilnian.